RodionL-ITSPEA

Rolli- ja madinamängude põhjal ilmus MUD ehk  multi-user dungeon/dimension/domain, mis on mitme mängija arvutimäng, tavaliselt tekstipõhine. Selles mägijad loovad endale tegelaskuju, kelle rollis seiklevad mängu maailmas ja keda arendavad ja proovivad viia teda võiduni. MUD mägud jautakse kaheks põhekategoriateks: Võistlusele orienteeritud, mis on sarnased RPG-dega(role-playing game) ja on suunatud tegelaskuju arendamisele. Suhtlusele orienteeritud, mis on jututoale sarnane kus tihti tegu on rollimänguga. Siin tegelaskuju arendamine on vähem oluline ja rolli sisseelamine rohkem. Selle abiga on ilmunud selline žanr nagu MMORPG ehk Massively Multiplayer Online Role-Playing Games mis on juba pikka aeg väga populaarne. Võib ka tuua näeteid tänapäevastest MUD mängudest. üks neist on vähem populaarne online mafia mis on suhtlusele orienteeritud, ja teiseks mõnes mõttes mafia põhine mäng, mis on väga populaarne hetkel, Among Us. Selle põhjal võib öelda, et rolli- ja madinamängud tekitasid vid

Üheks asjaks mida alustati kasutama enne 1991 aastat ja kasutatakse mõnel viisil siiamani on optilised kettad. Ned on ketta kujulised informatsiooni kandjad, millele informatsiooni kirjutatakse või loetakse laseri abil, aga esimestest kettadest infot oli võimalik ainult lugeda. Esimesed kettade tüüpid hakkasid ilmuma enne personal arvuteid ja olid mõeldud pigem muusika kandjateks, aga pärast nende peal hakkati salvestama mänge, filme ja teisi andmeid. Tehnoloogia arenes ja 2000 aastatel oli väga populaarne, aga tänapäeval neid ainult kasutatakse harvate füüsiliste kandjate moel. Diskettid arvatavasti  leiduvad tänapäeval ainult kollektsionääridel ja kuidagi massiliselt või tõsiselt neid keegi ei kasuta. Diskettid on magneetilised andmekandjad mis näevad välja nagu ümmargunesed plastkettad mis on ruudukujulise plastkesta sees. Need ilmusid 1970 aastatel ja olid populaarsed 1990 aastateni, ning olid asendatud optilisiste kettadega.

Otsidedes läbikukkunuid IT-lahendusi, millest võiks aga midagi väljasaada leidsin sellist asja nagu "smelling screen". Idee põhimõtte oli selles, et 3D kinos koos pildiga tuli ka lõhn. Seda tehti 1950 aasta Smell-O-Vision tehnoloogia põhjal, mis ka ebõnnestus( vaatajad kaebasid mürale mis sellest masinast tuli, ütlesid, et lõhn ei lange kokku pildiga, või nad üldse lõhna ei tundnud). Kui hakkas areneda 3D kino tehnoloogia mõned teadlased mõtlesid sellele, et seda lõhnaga täiendama ning nende seas olid Jaapani teadlsed Tokyo tehnika- ja põllumajandusülikoolist kes 2013 aastal hakkasid smeeling screen-i tegemist. See oli tavaline televiisor või displei mille servades paiknesid 4 ventilaatoritm, mis suundasid õhku varem antud suunda paraleelselt ekraanile. Need õhu voolud kohtusid teatud punktis ja moodustasid ühe suure õhu voolu, mis hakkas juba perpendikulaarselt ekraanile liikuma. See tekkitas tunnet, et inimese juurde just kindlast ekraani kohast. Põhjust miks see ebaõnnestu